E-ITSPEA õpipäevik – Markus Lehtla

IT-õpetajana olen korduvalt kokku puutunud olukordadega, kus organisatsiooni arvutid on lunavara tõttu lukus. Lunavara (ransomware) krüpteerib failid ja nõuab nende avamiseks lunaraha Bitcoinis . 2017. aasta WannaCry nakatas 300 000 arvutit 150 riigis, NotPetya põhjustas 10 miljardi dollari kahju. Analüüsin seda riski Kevin Mitnicki valemi järgi: andmeturve = tehnoloogia × koolitus × reeglid . Oluline on korrutis – kui üks komponent on null, on tulemus null. 1. Tehnoloogia Varukoopiad on kriitilised. 3-2-1 reegel : 3 koopiat, 2 eri kandjal, 1 väljas (pilv või füüsiliselt eraldi). Oluline: vähemalt üks koopia peab olema offline – kui väline ketas on püsivalt ühendatud, krüpteerib lunavara ka selle. Uuendused: WannaCry kasutas turvaauku, millele Microsoft oli kaks kuud varem paranduse avaldanud. Probleem oli uuendamata süsteemides. Turvalisus: Pahavaratõrje (Windows Defender piisab) E-posti filtrid (enamik lunavara tuleb õngitsuskirjades ) Tulemüürid ja sissetungidetekt...

 IT-õpetajana olen näinud palju "ligipääsetavuse" projekte. Aga üks projekt, mida praegu juhendamises aitan, on eriliin – nutikas heli- ja ajutreeningusüsteem Alzheimeri tõvega patsiendile . See pole teoreetiline ülesanne. See on reaalne süsteem reaalsele inimesele. Probleem: Arvuti pole kõigile mõeldud Vaata tavalist arvutit Alzheimeri patsiendi silmade läbi: Menüüd? Ei mäleta, kus mis on. Parool? Unustatud. "Vajuta Ctrl+Alt+Delete"? Võimatu. Alzheimeri tõbi kahjustab mälu, aga emotsionaalne mälu jääb kauemaks . Inimene ei mäleta, mida ta hommikul sõi, aga mäletab, kuidas lapsepõlve laul teda rahustab. Kuidas teha arvuti, mis seda toetab? Lahendus: Lihtsus + turvalisus + eetika Süsteem koosneb 5 moodulist: 1. Isiklik muusikapank 3 suurt nuppu: "Rahulik", "Rõõmus", "Tuttav" Pole menüüsid. Pole samme. Vajuta → mängib. Logib, mida kuulatakse → hooldaja näeb, mis aitab 2. Juhendatud rahunemine Patsient valib gamepad...

 IT-õpetajana näen iga päev veebilehti. Mõned on nii head, et unustad arvuti olemasolu. Teised teevad sul tahtmise hiir seina vastu visata. Hea näide: Google Google on kasutatavuse kuldstandard. Jakob Nielsen määratles viis komponenti: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus, rahulolu . Õpitavus: Lehel on otsikast ja nupp. Kolmeaastane saab aru. Esimene kord = kohe selge. Tõhusus: Kirjutan "tallinn ilm", vajutan Enter, vastus 0,3 sekundiga. Pole menüüsid, pole samme. Meeldejäävus: Kui aasta Google'it pole kasutanud, ei pea meenutama. Kast olemas, kirjuta ja vajuta Enter. Veakindlus: Kirjutan "gogle" → Google küsib: "Kas mõtlesid Google?" Kirjutan "Talin" → pakub "Tallinn". Süsteem aitab, mitte ei karista. Rahulolu: Leht laeb kiiresti, pole hüpikuid, pole tarbetut infot. Kui vaja, on filtrid olemas, aga peidetud , et mitte algajaid segada. Google järgib kognitiivset ergonoomiat – lihtne, intuitiivne, ei koorma kas...

 IT-õpetajana olen näinud palju tarkvaraprojekte, aga Linux on eriliin. 1991. aastal alustas tudeng Linus Torvalds hobi projektina, täna jookseb maailma enamik servereid Linuxil. Arendusmudel: "Turu" mudel Eric Raymond kirjeldas 1997 essees "The Cathedral and the Bazaar" kaht mudelit. "Katedraal" (nagu GNU ) on hierarhiline ja plaanitud. "Turg" (nagu Linux) on kaootilisem ja avatud. Linux järgib iteratiivset turumudelit : Kiired väljalaske tsüklid – uus tuum iga 2-3 kuud "Release early, release often" – vead tulevad välja, kui tuhandeid inimesi testivad Hajutatud meeskond – tuhandeid arendajaid üle maailma Linus' seadus – "Given enough eyeballs, all bugs are shallow" Git võimaldab igaühel koodi pakkuda, Linus otsustab, mis läheb tuuma. See sarnaneb spiraalmudeliga ja agiilse arendusega , aga on dünaamilisem. Plussid: skaleeruv, kvaliteetne, innovaatiline Miinused: kaootilisem, eeldab tugevat juht...

IT-õpetajana olen lugenud palju tulevikuennustusi, mis läksid vussi. Aga Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant" on eriliin – osa läks täppi, osa mitte, aga kõik oli provokatiivne. Mis Moglen ennustas Moglen väitis 1999, et autoriõigus sureb . Tarkvara on lihtsalt bitivoog – number – ja pole mõtet eristada, kas see number on Linux , Mozart või Microsoft Word . Vaba tarkvara ja GPL võidavad, sest nad töötavad paremini kui omandiline tarkvara. Inimesed loovad mitte raha pärast, vaid "emergentse omadusena" – Mogleni metafoorne Faraday seadus : "Keera Internet iga inimese ümber ja keri planeeti. Tarkvara hakkab voolama." Ta ennustas, et muusikatööstus sureb, sest MP3 ja Internet muudavad vahendajad tarbetuteks. "Secure Digital Music Initiative" kukub kokku. Uudisteteenused hakkavad kõike tasuta jagama. Kogu kultuur muutub "tarkvaraks" ja propertaarsed reeglid kaovad. Mis läks õigeks? Linux võitis . Täna jookseb suurem...

 IT-õpetajana kuulen sageli küsimust: "Kas ma pean saama juhiks?" Mõned õpilased tahavad koodida, mõned tahavad inimesi juhtida. Aga IT-maailmas on tekkinud eraldi roll – CIO ehk IT-juht, kes peab olema vaheliüliks "karvaste" (programmeerijad) ja "pintsaklipslaste" (ärijuhid) vahel. Dilberti koomiksis on IT-juht sageli "Pointy-Haired Boss" – loll ülemus, kes ei saa asjast aru. Aga tegelikkus on keerulisem. 1980-ndad vs tänapäev 1960–70ndatel oli IT elitaarne . Arvutid olid suured, kallid, spetsialistide pärusmaa. Andmeid sisestasid kutselised operaatorid, IT-juht oli pigem bürokraat, kes kontrollis eelarvet. 1980–90ndatel tulid personaalarvutid ja esimesed ERP-süsteemid (ressursihaldus), CRM (kliendihaldus). IT muutus strateegiliseks ja juhtkonda lisandus CIO . Täna on IT kõikjal – nutiseadmed, pilv, asjade Internet, AI. IT-juht ei ole enam ainult tehnoloog, vaid ka äristrateegia looja ja riskihaldur. IT-juhi kuus rolli IT-juhil on mitu ...

 IT-õpetajana olen näinud kahte tüüpi tudengeid. Esimesed küsivad: "Kas mul on vaja ülikooli lõpetada?" Teised küsivad: "Millal ma saan tööle hakata?" Mõlemad küsimused on õigustatud, aga vastus pole must-valge. Mihály Csíkszentmihályi kirjutas oma raamatus "Flow" sellest, kuidas inimesed saavutavad optimaalse kogemuse – seisundi, kus töö pole enam töö, vaid "kulgemine". Aga kas seda saab õppida klassist või ainult praktikas? Kaheksakümnendate liinitööline vs tänapäeva häkker 1980-ndatel oli IT-proff nagu Bill Gates või mõni Microsofti programmeerija – suur firma, hierarhia, suletud kood, ärisaladus. Tarkvara tuli välja nagu Ford i autotehas: üks kirjutas koodi, teine testis, kolmas pakkis karpi. Innovatsioon toimus "kõrgemal pool" ja tavaprogrammeerija ei tohtinud midagi iseseisvalt muuta. Professionaalsus tähendas distsipliini ja käsutäitmist, mitte loovust. Täna on olukord teistsugune. Richard Stallman alustas 1985. aastal ...