12. Nädal: Hea vs halb kasutatavus veebis

 IT-õpetajana näen iga päev veebilehti. Mõned on nii head, et unustad arvuti olemasolu. Teised teevad sul tahtmise hiir seina vastu visata.

Hea näide: Google

Google on kasutatavuse kuldstandard. Jakob Nielsen määratles viis komponenti: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus, rahulolu.

Õpitavus: Lehel on otsikast ja nupp. Kolmeaastane saab aru. Esimene kord = kohe selge.

Tõhusus: Kirjutan "tallinn ilm", vajutan Enter, vastus 0,3 sekundiga. Pole menüüsid, pole samme.

Meeldejäävus: Kui aasta Google'it pole kasutanud, ei pea meenutama. Kast olemas, kirjuta ja vajuta Enter.

Veakindlus: Kirjutan "gogle" → Google küsib: "Kas mõtlesid Google?" Kirjutan "Talin" → pakub "Tallinn". Süsteem aitab, mitte ei karista.

Rahulolu: Leht laeb kiiresti, pole hüpikuid, pole tarbetut infot. Kui vaja, on filtrid olemas, aga peidetud, et mitte algajaid segada.

Google järgib kognitiivset ergonoomiat – lihtne, intuitiivne, ei koorma kasutajat üle. WIMP-liides (aknad, ikoonid, menüüd) töötab sujuvalt.

Halb näide: e-riik.ee (hüpoteetiline vana versioon)

Võtan üldistatud näite (mitte konkreetne leht täna).

Õpitavus: Avalehel on 10 menüüd, 5 bännerit, 3 keelt, 8 "olulist teadet". Kus on see, mida otsin? Ei tea. Pean lugema juhendit.

Tõhusus: Tahan registreerimistõendit. Klikkin: "Teenused" → "E-teenused" → "Dokumendid" → "Tõendid" → "Registreerimistõend". Viis klikki. Google'is oleks üks.

Meeldejäävus: Kui kolm kuud pole lehte kasutanud, pean otsima algusest. Menüü on loogiline ametniku jaoks, mitte kasutaja.

Veakindlus: Sisestad vale formaadi (punkt koma asemel) → süsteem ütleb: "ERROR: Invalid input". Pole seletatudki, mis valesti. Google oleks öelnud: "Kasuta komakest, näiteks 123,45".

Rahulolu: Leht laeb 8 sekundit, ekraan täis "olulisi teateid", hüpikaken küsib uudiskirja. Ma tahan lihtsalt oma tõendit!

Mis on valesti?

  • Pole intuitiivne – menüü on ametniku, mitte kasutaja loogika
  • Info üleküllus – ekraan täis teksti, ei tea, kuhu vaadata
  • Halb veataluvus – süsteem ei aita vigade parandamisel
  • Rikkub inimese-masina dialoogi põhimõtteid (pole viisakust, pole õpetlikkust)

Kokkuvõte

Nielsen ütleb: kasutatavus = 5 komponenti. Google saab 5/5. Mõned riigiasutuste lehed saavad 1/5.

Õppetund: Hea disain on nähtamatu. Kui kasutaja peab mõtlema, kuidas lehte kasutada, on disain läbi kukkunud. Kui kasutaja ei pane tähelegi, et kasutab süsteemi – oled võitnud.

Nagu materjalis öeldud: "Süsteem peab toetama kasutajat, kuid mitte muutuma pealetükkivaks ega jämedaks."

Kasutatud materjal:

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus - https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_12

Nielsen, Jakob. Usability 101: Introduction to Usability. https://www.nngroup.com/articles/usability-101-introduction-to-usability/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal - Kolm IT-maailma nägu: Revolutsioon, ebaõnnestumine ja veidrus

 Alustan oma õpipäevikuga aines ICY0004 ja teen seda veidi ebatüüpilisest rollist – olen igapäevaselt IT-süsteemide eriala kutseõpetaja. See tähendab, et IT-eetika ja professionaalsuse küsimused pole minu jaoks ainult teoreetilised, vaid puutun sellega kokku igas loengus oma õpilasi juhendades. Selles postituses vaatangi IT-ajaloo noppeid läbi õpetaja prisma, keskendudes revolutsioonidele, põrumistele ja veidrustele. Revolutsioon: Internet ja TCP/IP (1969) Aastal 1969 toimus IT maailmas üks suurimaid revolutsioone, mil sai valmis esimene pakettsidevõrk nelja ülikooli vahel.. See pani aluse tänapäeva internetile, mis on ülemaailmseks arvutitevaheliseks suhtluseks asendamatu infrastruktuur. Peale seda ei olnud info nagu üks raamatukogu maailmas, kuhu pidi teadmiste omandamiseks füüsiliselt kohale minema. See sündmus muutis jäädavalt seda, kuidas me infot tarbime ja ka õpetame – teadmine muutus hajutatuks ja kättesaadavaks. Ajast ees ja põruja: Z3 (1941) Läbi ajaloo on loodud süsteem...
Lisateave

3. Nädal E-ITSPEA: Uus meedia

Eelmisel nädalal vaatasime, kuidas Internet tehniliselt sündis. Sel nädalal on teemaks uus meedia ja see, kuidas me seda täna kasutame. Minu jaoks tähendab uus meedia seda, et me pole enam lihtsalt passiivsed lehelugejad, vaid saame ise sisu luua, kommenteerida ja jagada. Seda nimetatakse ka Web 2.0 ajastuks – veebist on saanud platvorm, kus kõik saavad osaleda. Toon järgnevalt kaks näidet Eesti meediast: ühe hea ja ühe vähem õnnestunud näite. Hea näide: ERR (Eesti Rahvusringhääling)   ERR on suurepärane näide sellest, kuidas vana meedia (raadio ja tele) on uue meediaga hästi kohanenud. Nad ei kopeeri lihtsalt teksti, vaid pakuvad interaktiivset sisu: neil on podcastid, äpid ja sotsiaalmeedia sisu, mis on mõeldud just nooremale sihtgrupile. See ongi ristmeedia – üks uudis elab korraga teleris, veebis ja nutitelefonis. Lahja näide: Maakonnalehed (või kohalikud portaalid)   Teisel pool on aga paljud väikesed maakonnalehed, mis on uues meedias pigem 'lahjad'. Nende veebiversi...
Lisateave

2. Nädal E-ITSPEA : Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Selle nädala teema 'Arpanetist Facebookini' pani mind mõtlema, kui kiiresti on Interneti olemus ajas muutunud. Kui tänapäeva õpilaste jaoks on võrk justkui õhk, mida nad hingavad – loomulik ja märkamatu –, siis IT-õpetajana tean, et selle mugava pealispinna all peitub aastakümnete pikkune katsetuste ja protokollide rägastik. Selles postituses heidan pilgu kahele nähtusele, mis pärinevad ajast enne graafilise veebi sündi: üks, mis on jäänud vankumatult püsima, ja teine, mis on oma aja ära elanud ja areenilt lahkunud. Nähtus, mis püsib: E-post (Sündinud 1971) E-post on suurepärane näide tehnoloogiast, mis tekkis pooleldi kogemata andmevahetus "kõrvalproduktina", kuid on jäänud üheks olulisemaks teenuseks ja suhtlus viisidest internetist. Esimene e-post valmis aastal 1971 Ray Tomlinsoni poolt ning hiljem Ray pakkus selle ARPA -le, mis tegi läbimurde. Tänaseks on see süsteem olnud 55. aastat ning saavutanud väga suure edu, mis on muutunud asendamatuks - e-postiaddress v...
Lisateave