10. Nädal: Häkkerid, kingikultuur ja vaba tarkvara

IT-õpetajana olen lugenud palju tulevikuennustusi, mis läksid vussi. Aga Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant" on eriliin – osa läks täppi, osa mitte, aga kõik oli provokatiivne.

Mis Moglen ennustas

Moglen väitis 1999, et autoriõigus sureb. Tarkvara on lihtsalt bitivoog – number – ja pole mõtet eristada, kas see number on Linux, Mozart või Microsoft Word. Vaba tarkvara ja GPL võidavad, sest nad töötavad paremini kui omandiline tarkvara. Inimesed loovad mitte raha pärast, vaid "emergentse omadusena" – Mogleni metafoorne Faraday seadus: "Keera Internet iga inimese ümber ja keri planeeti. Tarkvara hakkab voolama."

Ta ennustas, et muusikatööstus sureb, sest MP3 ja Internet muudavad vahendajad tarbetuteks. "Secure Digital Music Initiative" kukub kokku. Uudisteteenused hakkavad kõike tasuta jagama. Kogu kultuur muutub "tarkvaraks" ja propertaarsed reeglid kaovad.

Mis läks õigeks?

Linux võitis. Täna jookseb suurem osa veebiserverid

eid, Androidi telefone ja pilveteenuseid Linuxil. Apache, Perl, Python – kõik on vaba tarkvara ja domineerivad. Muusikatööstus küll suri – Spotify, Apple Music, YouTube hävitasid CD-müügi. Kunstnikud ei vaja enam plaadifirmat.

Mis läks valesti?

Aga autoriõigus ei surnud. See muutus tugevamaks. DMCA (1998) ja TRIPS tegid autoriõiguse globaalseks relvaks. Disney pikendas Mickey Mouse'i kaitset. YouTube võtab videoid maha. Sotsiaalmeedia on täis "omandilist sisu". Moglen uskus, et Internet teeb kõik vabaks, aga tegelikult tekkisid uued kontrollimehhanismid.

Kõige õigem väide: "Propertaarne tarkvara teeb halba tarkvara"

Moglen kirjutas, et Microsoft monopol toodab kehva tarkvara, sest kasutajad ei saa seda parandada. Windows krahhib pidevalt. See oli täppi – Windows 95-98 oli katastroof. Linux oli stabiilsem. Täna on olukord parem, aga põhimõte kehtib: vaba tarkvara on sageli kvaliteetsem, sest tuhandeid inimesi saavad seda parandada.

Kõige ekslikum väide: "Autoriõigus kaob"

Moglen uskus, et autoriõigus on "radikaalselt ebastabiilne" ja kukub kokku. Aga 26 aastat hiljem on autoriõigus elus ja edenes. AI treenib andmetel, mis on autoriõigusega kaitstud, ja kohtuasjad kestavad. Inimesed maksavad Netflix'ile, Spotify'le, mitte et nad ei saaks sisu tasuta, vaid mugavuse pärast. Moglen ei arvestanud sellega, et inimesed on valmis maksma mugavuse eest.

Kasutatud materjal:

Moglen, Eben (1999). Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright. First Monday. Kättesaadav: https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal - Kolm IT-maailma nägu: Revolutsioon, ebaõnnestumine ja veidrus

 Alustan oma õpipäevikuga aines ICY0004 ja teen seda veidi ebatüüpilisest rollist – olen igapäevaselt IT-süsteemide eriala kutseõpetaja. See tähendab, et IT-eetika ja professionaalsuse küsimused pole minu jaoks ainult teoreetilised, vaid puutun sellega kokku igas loengus oma õpilasi juhendades. Selles postituses vaatangi IT-ajaloo noppeid läbi õpetaja prisma, keskendudes revolutsioonidele, põrumistele ja veidrustele. Revolutsioon: Internet ja TCP/IP (1969) Aastal 1969 toimus IT maailmas üks suurimaid revolutsioone, mil sai valmis esimene pakettsidevõrk nelja ülikooli vahel.. See pani aluse tänapäeva internetile, mis on ülemaailmseks arvutitevaheliseks suhtluseks asendamatu infrastruktuur. Peale seda ei olnud info nagu üks raamatukogu maailmas, kuhu pidi teadmiste omandamiseks füüsiliselt kohale minema. See sündmus muutis jäädavalt seda, kuidas me infot tarbime ja ka õpetame – teadmine muutus hajutatuks ja kättesaadavaks. Ajast ees ja põruja: Z3 (1941) Läbi ajaloo on loodud süsteem...
Lisateave

3. Nädal E-ITSPEA: Uus meedia

Eelmisel nädalal vaatasime, kuidas Internet tehniliselt sündis. Sel nädalal on teemaks uus meedia ja see, kuidas me seda täna kasutame. Minu jaoks tähendab uus meedia seda, et me pole enam lihtsalt passiivsed lehelugejad, vaid saame ise sisu luua, kommenteerida ja jagada. Seda nimetatakse ka Web 2.0 ajastuks – veebist on saanud platvorm, kus kõik saavad osaleda. Toon järgnevalt kaks näidet Eesti meediast: ühe hea ja ühe vähem õnnestunud näite. Hea näide: ERR (Eesti Rahvusringhääling)   ERR on suurepärane näide sellest, kuidas vana meedia (raadio ja tele) on uue meediaga hästi kohanenud. Nad ei kopeeri lihtsalt teksti, vaid pakuvad interaktiivset sisu: neil on podcastid, äpid ja sotsiaalmeedia sisu, mis on mõeldud just nooremale sihtgrupile. See ongi ristmeedia – üks uudis elab korraga teleris, veebis ja nutitelefonis. Lahja näide: Maakonnalehed (või kohalikud portaalid)   Teisel pool on aga paljud väikesed maakonnalehed, mis on uues meedias pigem 'lahjad'. Nende veebiversi...
Lisateave

2. Nädal E-ITSPEA : Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Selle nädala teema 'Arpanetist Facebookini' pani mind mõtlema, kui kiiresti on Interneti olemus ajas muutunud. Kui tänapäeva õpilaste jaoks on võrk justkui õhk, mida nad hingavad – loomulik ja märkamatu –, siis IT-õpetajana tean, et selle mugava pealispinna all peitub aastakümnete pikkune katsetuste ja protokollide rägastik. Selles postituses heidan pilgu kahele nähtusele, mis pärinevad ajast enne graafilise veebi sündi: üks, mis on jäänud vankumatult püsima, ja teine, mis on oma aja ära elanud ja areenilt lahkunud. Nähtus, mis püsib: E-post (Sündinud 1971) E-post on suurepärane näide tehnoloogiast, mis tekkis pooleldi kogemata andmevahetus "kõrvalproduktina", kuid on jäänud üheks olulisemaks teenuseks ja suhtlus viisidest internetist. Esimene e-post valmis aastal 1971 Ray Tomlinsoni poolt ning hiljem Ray pakkus selle ARPA -le, mis tegi läbimurde. Tänaseks on see süsteem olnud 55. aastat ning saavutanud väga suure edu, mis on muutunud asendamatuks - e-postiaddress v...
Lisateave