8. Nädal: IT-proff – Diplom või käsitöö?

 IT-õpetajana olen näinud kahte tüüpi tudengeid. Esimesed küsivad: "Kas mul on vaja ülikooli lõpetada?" Teised küsivad: "Millal ma saan tööle hakata?" Mõlemad küsimused on õigustatud, aga vastus pole must-valge. Mihály Csíkszentmihályi kirjutas oma raamatus "Flow" sellest, kuidas inimesed saavutavad optimaalse kogemuse – seisundi, kus töö pole enam töö, vaid "kulgemine". Aga kas seda saab õppida klassist või ainult praktikas?

Kaheksakümnendate liinitööline vs tänapäeva häkker

1980-ndatel oli IT-proff nagu Bill Gates või mõni Microsofti programmeerija – suur firma, hierarhia, suletud kood, ärisaladus. Tarkvara tuli välja nagu Fordi autotehas: üks kirjutas koodi, teine testis, kolmas pakkis karpi. Innovatsioon toimus "kõrgemal pool" ja tavaprogrammeerija ei tohtinud midagi iseseisvalt muuta. Professionaalsus tähendas distsipliini ja käsutäitmist, mitte loovust.

Täna on olukord teistsugune. Richard Stallman alustas 1985. aastal Free Software Foundation'i ja lõi GNU projekti – tema eesmärk oli vabastada tarkvara äri küüsist. Linus Torvalds lõi 1991. aastal Linuxi ja jagas selle koodi vabalt kogu maailmaga. Tänapäeval saab iga tudeng GitHubis oma projekti avaldada, saada tagasisidet kogukonnalt ja tõestada end profina – ilma diplomita, ilma firmata.

Paradoks on see: vana kooli mõistes on need "amatöörid" – nad ei saa palka oma vaba aja projektide eest. Aga Paul Graham kirjutab oma essees, et just need "amatöörid" võidavad sageli profid üle. Miks? Sest nad teevad tööd "kulgemise" seisundis – nad ei tee seda raha pärast, vaid kirgluse pärast.

Diplom, sertifikaat või kogemus?

1970–80ndatel oli IT kõrgtehnoloogia – sellega tegelesid professorid ja teadlased. Diplom oli kohustuslik. Siis tulid PC-d ja kõik muutus. Tekkis uus põlvkond: 15-aastased "geeniused", kes õppisid programmeerimist ise, kodus, ja kes ei vajanud ülikooli. Eesti "FoxPro põlvkond" 1990-ndatel oli just selline – poolik haridus, andmebaasid, kiire raha. Paljud neist on täna kas kooli tagasi läinud või jäänud kõrvale.

Täna on trend jälle muutunud. IT nõuab üha enam paindlikkust, ärioskusi, suhtlemist. Ei piisa enam "ainult koodimisest" – sa pead olema ka ärimees, õpetaja, psühholoog. IEEE, ACM ja teised organisatsioonid pakuvad kutsesertifikaate (Microsoft, Oracle, Cisco, LPI), mis on globaalselt tunnustatud. Need ei asenda haridust, aga täiendavad seda.

Mis teeb profist profi?

Csíkszentmihályi kolm kriteeriumit meisterlikkusele:

  1. Tipptasemel oskused – tunned oma ala sügavalt
  2. Uudsed lahendused – ei kopeeri, vaid lood midagi uut
  3. Teiste juhendamine – jagad oma teadmisi kogukonnaga

Tänapäeval ei pea proff olema ainult tehniliselt tugev. Ta peab suutma suhelda, õpetada, kohaneda. Linus Torvalds on hea näide – tema Linuxi kerneli kommentaarid olid sõbralikud ja humoorikatega täis, mis kutsus teisi panustama. Viisakus ja avatuus on sama tähtsad kui koodikvaliteet.

Professionaalsus = kompetents + sotsiaalsed oskused + kohanemisvõime. Diplom annab baasi, kogemus annuks oskused, aga kogukond annab sulle võimaluse tõestada, et oled tõeline proff.

Kasutatud materjal:

E-ITSPEA 8: IT proff...? Kättesaadav: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_8:_IT_proff...%3F

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal - Kolm IT-maailma nägu: Revolutsioon, ebaõnnestumine ja veidrus

 Alustan oma õpipäevikuga aines ICY0004 ja teen seda veidi ebatüüpilisest rollist – olen igapäevaselt IT-süsteemide eriala kutseõpetaja. See tähendab, et IT-eetika ja professionaalsuse küsimused pole minu jaoks ainult teoreetilised, vaid puutun sellega kokku igas loengus oma õpilasi juhendades. Selles postituses vaatangi IT-ajaloo noppeid läbi õpetaja prisma, keskendudes revolutsioonidele, põrumistele ja veidrustele. Revolutsioon: Internet ja TCP/IP (1969) Aastal 1969 toimus IT maailmas üks suurimaid revolutsioone, mil sai valmis esimene pakettsidevõrk nelja ülikooli vahel.. See pani aluse tänapäeva internetile, mis on ülemaailmseks arvutitevaheliseks suhtluseks asendamatu infrastruktuur. Peale seda ei olnud info nagu üks raamatukogu maailmas, kuhu pidi teadmiste omandamiseks füüsiliselt kohale minema. See sündmus muutis jäädavalt seda, kuidas me infot tarbime ja ka õpetame – teadmine muutus hajutatuks ja kättesaadavaks. Ajast ees ja põruja: Z3 (1941) Läbi ajaloo on loodud süsteem...
Lisateave

3. Nädal E-ITSPEA: Uus meedia

Eelmisel nädalal vaatasime, kuidas Internet tehniliselt sündis. Sel nädalal on teemaks uus meedia ja see, kuidas me seda täna kasutame. Minu jaoks tähendab uus meedia seda, et me pole enam lihtsalt passiivsed lehelugejad, vaid saame ise sisu luua, kommenteerida ja jagada. Seda nimetatakse ka Web 2.0 ajastuks – veebist on saanud platvorm, kus kõik saavad osaleda. Toon järgnevalt kaks näidet Eesti meediast: ühe hea ja ühe vähem õnnestunud näite. Hea näide: ERR (Eesti Rahvusringhääling)   ERR on suurepärane näide sellest, kuidas vana meedia (raadio ja tele) on uue meediaga hästi kohanenud. Nad ei kopeeri lihtsalt teksti, vaid pakuvad interaktiivset sisu: neil on podcastid, äpid ja sotsiaalmeedia sisu, mis on mõeldud just nooremale sihtgrupile. See ongi ristmeedia – üks uudis elab korraga teleris, veebis ja nutitelefonis. Lahja näide: Maakonnalehed (või kohalikud portaalid)   Teisel pool on aga paljud väikesed maakonnalehed, mis on uues meedias pigem 'lahjad'. Nende veebiversi...
Lisateave

2. Nädal E-ITSPEA : Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Selle nädala teema 'Arpanetist Facebookini' pani mind mõtlema, kui kiiresti on Interneti olemus ajas muutunud. Kui tänapäeva õpilaste jaoks on võrk justkui õhk, mida nad hingavad – loomulik ja märkamatu –, siis IT-õpetajana tean, et selle mugava pealispinna all peitub aastakümnete pikkune katsetuste ja protokollide rägastik. Selles postituses heidan pilgu kahele nähtusele, mis pärinevad ajast enne graafilise veebi sündi: üks, mis on jäänud vankumatult püsima, ja teine, mis on oma aja ära elanud ja areenilt lahkunud. Nähtus, mis püsib: E-post (Sündinud 1971) E-post on suurepärane näide tehnoloogiast, mis tekkis pooleldi kogemata andmevahetus "kõrvalproduktina", kuid on jäänud üheks olulisemaks teenuseks ja suhtlus viisidest internetist. Esimene e-post valmis aastal 1971 Ray Tomlinsoni poolt ning hiljem Ray pakkus selle ARPA -le, mis tegi läbimurde. Tänaseks on see süsteem olnud 55. aastat ning saavutanud väga suure edu, mis on muutunud asendamatuks - e-postiaddress v...
Lisateave