11. Nädal: Linux – 'Turg' vs 'katedraal' ja ärimudel

 IT-õpetajana olen näinud palju tarkvaraprojekte, aga Linux on eriliin. 1991. aastal alustas tudeng Linus Torvalds hobi projektina, täna jookseb maailma enamik servereid Linuxil.

Arendusmudel: "Turu" mudel

Eric Raymond kirjeldas 1997 essees "The Cathedral and the Bazaar" kaht mudelit. "Katedraal" (nagu GNU) on hierarhiline ja plaanitud. "Turg" (nagu Linux) on kaootilisem ja avatud.

Linux järgib iteratiivset turumudelit:

  • Kiired väljalaske tsüklid – uus tuum iga 2-3 kuud
  • "Release early, release often" – vead tulevad välja, kui tuhandeid inimesi testivad
  • Hajutatud meeskond – tuhandeid arendajaid üle maailma
  • Linus' seadus – "Given enough eyeballs, all bugs are shallow"

Git võimaldab igaühel koodi pakkuda, Linus otsustab, mis läheb tuuma. See sarnaneb spiraalmudeliga ja agiilse arendusega, aga on dünaamilisem.

Plussid: skaleeruv, kvaliteetne, innovaatiline
Miinused: kaootilisem, eeldab tugevat juhtimist, dokumentatsioon kannatab

Ärimudel: Tasuta tuum, tasulised teenused

Linux on tasuta, aga äritegevus on miljoneid väärt.

1. Tugiteenused (Red Hat)
Müüvad 24/7 tuge, garanteeritud värskendusi, sertifikaate. RHEL on testitud ja usaldusväärne.

2. Kommertslik distributsioon (Ubuntu)
Canonical teenib Ubuntu Pro (tugi ettevõtetele), pilveteenustest ja eelinstalleeritud sülearvutitest.

3. Riistvara + Linux (Android)
Google kasutab Linuxi Androidis. Raha tuleb reklaamidest, Play poest ja seadmete müügist.

4. Konsultatsioon
Väiksemad firmad teevad Linuxi põhjal lahendusi ettevõtetele.

Linuxi edu tuleb mudeli ja äri sünergisest:

  • Turumuudel toodab kvaliteetset koodi, mida ükski firma üksi ei suuda
  • GPL tagab, et keegi ei lukusta koodi
  • Hübriidne ärimudel võimaldab teenida ilma tarkvara müümata

Õppetund: Vaba tarkvara = jagatud risk ja kasu. Linuxit arendavad tuhandeid inimesi, aga enamik on Intel, Samsung, Huawei palgal. Kõik võidavad.

Kasutatud materjal:
E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid - https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_11

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal - Kolm IT-maailma nägu: Revolutsioon, ebaõnnestumine ja veidrus

 Alustan oma õpipäevikuga aines ICY0004 ja teen seda veidi ebatüüpilisest rollist – olen igapäevaselt IT-süsteemide eriala kutseõpetaja. See tähendab, et IT-eetika ja professionaalsuse küsimused pole minu jaoks ainult teoreetilised, vaid puutun sellega kokku igas loengus oma õpilasi juhendades. Selles postituses vaatangi IT-ajaloo noppeid läbi õpetaja prisma, keskendudes revolutsioonidele, põrumistele ja veidrustele. Revolutsioon: Internet ja TCP/IP (1969) Aastal 1969 toimus IT maailmas üks suurimaid revolutsioone, mil sai valmis esimene pakettsidevõrk nelja ülikooli vahel.. See pani aluse tänapäeva internetile, mis on ülemaailmseks arvutitevaheliseks suhtluseks asendamatu infrastruktuur. Peale seda ei olnud info nagu üks raamatukogu maailmas, kuhu pidi teadmiste omandamiseks füüsiliselt kohale minema. See sündmus muutis jäädavalt seda, kuidas me infot tarbime ja ka õpetame – teadmine muutus hajutatuks ja kättesaadavaks. Ajast ees ja põruja: Z3 (1941) Läbi ajaloo on loodud süsteem...
Lisateave

3. Nädal E-ITSPEA: Uus meedia

Eelmisel nädalal vaatasime, kuidas Internet tehniliselt sündis. Sel nädalal on teemaks uus meedia ja see, kuidas me seda täna kasutame. Minu jaoks tähendab uus meedia seda, et me pole enam lihtsalt passiivsed lehelugejad, vaid saame ise sisu luua, kommenteerida ja jagada. Seda nimetatakse ka Web 2.0 ajastuks – veebist on saanud platvorm, kus kõik saavad osaleda. Toon järgnevalt kaks näidet Eesti meediast: ühe hea ja ühe vähem õnnestunud näite. Hea näide: ERR (Eesti Rahvusringhääling)   ERR on suurepärane näide sellest, kuidas vana meedia (raadio ja tele) on uue meediaga hästi kohanenud. Nad ei kopeeri lihtsalt teksti, vaid pakuvad interaktiivset sisu: neil on podcastid, äpid ja sotsiaalmeedia sisu, mis on mõeldud just nooremale sihtgrupile. See ongi ristmeedia – üks uudis elab korraga teleris, veebis ja nutitelefonis. Lahja näide: Maakonnalehed (või kohalikud portaalid)   Teisel pool on aga paljud väikesed maakonnalehed, mis on uues meedias pigem 'lahjad'. Nende veebiversi...
Lisateave

2. Nädal E-ITSPEA : Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Selle nädala teema 'Arpanetist Facebookini' pani mind mõtlema, kui kiiresti on Interneti olemus ajas muutunud. Kui tänapäeva õpilaste jaoks on võrk justkui õhk, mida nad hingavad – loomulik ja märkamatu –, siis IT-õpetajana tean, et selle mugava pealispinna all peitub aastakümnete pikkune katsetuste ja protokollide rägastik. Selles postituses heidan pilgu kahele nähtusele, mis pärinevad ajast enne graafilise veebi sündi: üks, mis on jäänud vankumatult püsima, ja teine, mis on oma aja ära elanud ja areenilt lahkunud. Nähtus, mis püsib: E-post (Sündinud 1971) E-post on suurepärane näide tehnoloogiast, mis tekkis pooleldi kogemata andmevahetus "kõrvalproduktina", kuid on jäänud üheks olulisemaks teenuseks ja suhtlus viisidest internetist. Esimene e-post valmis aastal 1971 Ray Tomlinsoni poolt ning hiljem Ray pakkus selle ARPA -le, mis tegi läbimurde. Tänaseks on see süsteem olnud 55. aastat ning saavutanud väga suure edu, mis on muutunud asendamatuks - e-postiaddress v...
Lisateave