ajaveebipostitus 4: "The Social Network" – kas Zuckerberg on filmis õigesti kujutatud?

 

Filmiarvustus IT-õpetaja pilguga

IT-tudengid küsivad sageli: "Kas peaksin vaatama The Social Network?" Minu vastus: Jah, aga kriitiliselt.

Film lühidalt

David Fincher 2010. aasta film Facebook'i loomisest. Mark Zuckerberg (Jesse Eisenberg) on Harvard'is, loob FaceMash'i (üliõpilaste reitingusait), siis Facebook'i. Tekivad kohtuasjad Winklevoss'i vendadega ja Eduardo Saverin'iga.

Mis on õige?

Tehniline pool:

  • Häkkimise stseen on reaalne – Zuckerberg tõesti murdsid kolledžite andmebaase
  • Koodikirjutamise tempo – jah, 2004. aastal sai ühe ööga midagi üles ehitada
  • "A million dollars isn't cool. You know what's cool? A billion dollars." – Silicon Valley mõtteviis

Sotsiaalne pool:

  • Ideedevarguse vaidlus – Winklevoss'id tõesti kohtusse kaebas
  • Eduardo väljalöömine – jah, ta osalus lahjem ja ta kaebas
  • Zuckerberg'i isiksus – film näitab teda sotsiaalselt kohmakana. Päris Zuckerberg ei ole nii halb.

Mis on vale?

Suurim vale: Film näitab, et Zuckerberg tegi Facebook'i tüdruku muljetavaldamiseks.

Tõde: Ta tegi seda, sest häkkerid ehitavad asju. Pekka Himanen kirjutab raamatus "The Hacker Ethic" – häkkerid ei tööta raha või kuulsuse pärast. Nad teevad, sest neil on kirg.

Film muudab tehnilise projekti romantiliseks draamaks.

IT-õppetunnid

1. Ideedevargus on keeruline

Winklevoss'id ütlevad: "Ta varastas meie idee!"

Aga kas "sotsiaalne võrgustik üliõpilastele" on ainulaadne idee? Friendster, Myspace olid juba olemas. Idee pole väärtuslik. Teostus on.

2. Tehnilised partnerid vs äripartnerid

Eduardo Saverin oli rahastaja, mitte programmeerija. Kui ta Facebook'ist välja löödi, oli ta asendatav. Sean Parker (Napster) mõistis skaleerimist paremini.

Õppetund: Idufirmas peab tehnilise asutaja olema kaasas lõpuni. Kui ainult rahastaja – su osalus võib kaduda.

3. Eetika vs edu

Film küsib: "Kas võid olla edukas, kui oled ebaetiline?"

Zuckerberg tegi eetiliselt küsitavaid otsuseid. Aga ta ehitas Facebook'i.

ITSPEA kontekstis – kas eesmärk pühitseb abinõud? Ei. Aga kas kõik edukad inimesed on eetilised? Samuti ei.

Soovitus

Vaata filmi, aga loe ka päris lugu. Steven Levy raamat "Facebook: The Inside Story" on parem allikas.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal - Kolm IT-maailma nägu: Revolutsioon, ebaõnnestumine ja veidrus

 Alustan oma õpipäevikuga aines ICY0004 ja teen seda veidi ebatüüpilisest rollist – olen igapäevaselt IT-süsteemide eriala kutseõpetaja. See tähendab, et IT-eetika ja professionaalsuse küsimused pole minu jaoks ainult teoreetilised, vaid puutun sellega kokku igas loengus oma õpilasi juhendades. Selles postituses vaatangi IT-ajaloo noppeid läbi õpetaja prisma, keskendudes revolutsioonidele, põrumistele ja veidrustele. Revolutsioon: Internet ja TCP/IP (1969) Aastal 1969 toimus IT maailmas üks suurimaid revolutsioone, mil sai valmis esimene pakettsidevõrk nelja ülikooli vahel.. See pani aluse tänapäeva internetile, mis on ülemaailmseks arvutitevaheliseks suhtluseks asendamatu infrastruktuur. Peale seda ei olnud info nagu üks raamatukogu maailmas, kuhu pidi teadmiste omandamiseks füüsiliselt kohale minema. See sündmus muutis jäädavalt seda, kuidas me infot tarbime ja ka õpetame – teadmine muutus hajutatuks ja kättesaadavaks. Ajast ees ja põruja: Z3 (1941) Läbi ajaloo on loodud süsteem...
Lisateave

3. Nädal E-ITSPEA: Uus meedia

Eelmisel nädalal vaatasime, kuidas Internet tehniliselt sündis. Sel nädalal on teemaks uus meedia ja see, kuidas me seda täna kasutame. Minu jaoks tähendab uus meedia seda, et me pole enam lihtsalt passiivsed lehelugejad, vaid saame ise sisu luua, kommenteerida ja jagada. Seda nimetatakse ka Web 2.0 ajastuks – veebist on saanud platvorm, kus kõik saavad osaleda. Toon järgnevalt kaks näidet Eesti meediast: ühe hea ja ühe vähem õnnestunud näite. Hea näide: ERR (Eesti Rahvusringhääling)   ERR on suurepärane näide sellest, kuidas vana meedia (raadio ja tele) on uue meediaga hästi kohanenud. Nad ei kopeeri lihtsalt teksti, vaid pakuvad interaktiivset sisu: neil on podcastid, äpid ja sotsiaalmeedia sisu, mis on mõeldud just nooremale sihtgrupile. See ongi ristmeedia – üks uudis elab korraga teleris, veebis ja nutitelefonis. Lahja näide: Maakonnalehed (või kohalikud portaalid)   Teisel pool on aga paljud väikesed maakonnalehed, mis on uues meedias pigem 'lahjad'. Nende veebiversi...
Lisateave

2. Nädal E-ITSPEA : Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Selle nädala teema 'Arpanetist Facebookini' pani mind mõtlema, kui kiiresti on Interneti olemus ajas muutunud. Kui tänapäeva õpilaste jaoks on võrk justkui õhk, mida nad hingavad – loomulik ja märkamatu –, siis IT-õpetajana tean, et selle mugava pealispinna all peitub aastakümnete pikkune katsetuste ja protokollide rägastik. Selles postituses heidan pilgu kahele nähtusele, mis pärinevad ajast enne graafilise veebi sündi: üks, mis on jäänud vankumatult püsima, ja teine, mis on oma aja ära elanud ja areenilt lahkunud. Nähtus, mis püsib: E-post (Sündinud 1971) E-post on suurepärane näide tehnoloogiast, mis tekkis pooleldi kogemata andmevahetus "kõrvalproduktina", kuid on jäänud üheks olulisemaks teenuseks ja suhtlus viisidest internetist. Esimene e-post valmis aastal 1971 Ray Tomlinsoni poolt ning hiljem Ray pakkus selle ARPA -le, mis tegi läbimurde. Tänaseks on see süsteem olnud 55. aastat ning saavutanud väga suure edu, mis on muutunud asendamatuks - e-postiaddress v...
Lisateave