1. Nädal - Kolm IT-maailma nägu: Revolutsioon, ebaõnnestumine ja veidrus

 Alustan oma õpipäevikuga aines ICY0004 ja teen seda veidi ebatüüpilisest rollist – olen igapäevaselt IT-süsteemide eriala kutseõpetaja. See tähendab, et IT-eetika ja professionaalsuse küsimused pole minu jaoks ainult teoreetilised, vaid puutun sellega kokku igas loengus oma õpilasi juhendades. Selles postituses vaatangi IT-ajaloo noppeid läbi õpetaja prisma, keskendudes revolutsioonidele, põrumistele ja veidrustele.

Revolutsioon: Internet ja TCP/IP (1969)

Aastal 1969 toimus IT maailmas üks suurimaid revolutsioone, mil sai valmis esimene pakettsidevõrk nelja ülikooli vahel.. See pani aluse tänapäeva internetile, mis on ülemaailmseks arvutitevaheliseks suhtluseks asendamatu infrastruktuur. Peale seda ei olnud info nagu üks raamatukogu maailmas, kuhu pidi teadmiste omandamiseks füüsiliselt kohale minema. See sündmus muutis jäädavalt seda, kuidas me infot tarbime ja ka õpetame – teadmine muutus hajutatuks ja kättesaadavaks.

Ajast ees ja põruja: Z3 (1941)

Läbi ajaloo on loodud süsteeme, mis oleks võinud olla infotehnoloogia revolutsioon ehk millest oleks võinud saada "suur pauk". Üks näide ajaloost Konrad Zuse ehitatud Z3 oli maailma esimene töötav kahendsüsteemis programmeeritav arvuti kuid Saksa armee kindralid ei näinud sellel väärtust ning hävines sõjas. See ei ole ainus asi ajaloos, millega on selline edu saavutamata jäänud just sotsiaalse toe pärast, sest publik ei näe lahenduse väärtust.

Piisavalt totter: Bitcoin (2009)

Enamus mäletavad aega, kui ilmas 2009. aastal Bitcoin, mis oleks võinud 10.aastaga inimese teha miljardäriks. Bitcoin põhines puhtalt matemaatilisel algoritmil. Alguses tundus see paljudele täiesti mõttetu "mängurahana", millel pole reaalset katet. Bitcoini looja (Satoshi Nakamoto) soovis luua süsteemi, kus usaldus ei põhine pankadel, vaid krüptograafial. See on piisavalt hullumeelne idee, et 2009. aastal küsida: "Miks keegi peaks tahtma oma päris raha vahetada virtuaalsete numbrite vastu?". Kui täna mõelda sellele uuesti samale hetkele siis me arvaks ikka seda sama, et miks peaks usaldama. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et ajalugu kordub. Nii nagu varem on revolutsioonilised ideed põrunud inimliku faktori või äriliste huvide tõttu, seisame ka täna sarnase küsimuse ees tehisaruga. Õpetajana näen, et tehnoloogia on vaid kark – kui õpilane kaotab võime ise allikaid uurida ja kriitiliselt mõelda, oleme taas silmitsi 'veaga klaviatuuri ja tooli vahel'.



Kasutatud materjal:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_1:_Noppeid_IT_ajaloost

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

3. Nädal E-ITSPEA: Uus meedia

Eelmisel nädalal vaatasime, kuidas Internet tehniliselt sündis. Sel nädalal on teemaks uus meedia ja see, kuidas me seda täna kasutame. Minu jaoks tähendab uus meedia seda, et me pole enam lihtsalt passiivsed lehelugejad, vaid saame ise sisu luua, kommenteerida ja jagada. Seda nimetatakse ka Web 2.0 ajastuks – veebist on saanud platvorm, kus kõik saavad osaleda. Toon järgnevalt kaks näidet Eesti meediast: ühe hea ja ühe vähem õnnestunud näite. Hea näide: ERR (Eesti Rahvusringhääling)   ERR on suurepärane näide sellest, kuidas vana meedia (raadio ja tele) on uue meediaga hästi kohanenud. Nad ei kopeeri lihtsalt teksti, vaid pakuvad interaktiivset sisu: neil on podcastid, äpid ja sotsiaalmeedia sisu, mis on mõeldud just nooremale sihtgrupile. See ongi ristmeedia – üks uudis elab korraga teleris, veebis ja nutitelefonis. Lahja näide: Maakonnalehed (või kohalikud portaalid)   Teisel pool on aga paljud väikesed maakonnalehed, mis on uues meedias pigem 'lahjad'. Nende veebiversi...
Lisateave

2. Nädal E-ITSPEA : Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Selle nädala teema 'Arpanetist Facebookini' pani mind mõtlema, kui kiiresti on Interneti olemus ajas muutunud. Kui tänapäeva õpilaste jaoks on võrk justkui õhk, mida nad hingavad – loomulik ja märkamatu –, siis IT-õpetajana tean, et selle mugava pealispinna all peitub aastakümnete pikkune katsetuste ja protokollide rägastik. Selles postituses heidan pilgu kahele nähtusele, mis pärinevad ajast enne graafilise veebi sündi: üks, mis on jäänud vankumatult püsima, ja teine, mis on oma aja ära elanud ja areenilt lahkunud. Nähtus, mis püsib: E-post (Sündinud 1971) E-post on suurepärane näide tehnoloogiast, mis tekkis pooleldi kogemata andmevahetus "kõrvalproduktina", kuid on jäänud üheks olulisemaks teenuseks ja suhtlus viisidest internetist. Esimene e-post valmis aastal 1971 Ray Tomlinsoni poolt ning hiljem Ray pakkus selle ARPA -le, mis tegi läbimurde. Tänaseks on see süsteem olnud 55. aastat ning saavutanud väga suure edu, mis on muutunud asendamatuks - e-postiaddress v...
Lisateave