Raamatuarvustus: Pekka Himanen – The Hacker Ethic

 IT-õpetajana otsisin raamatut, mis aitaks õpilastele selgitada, mis on häkkerikultuur tegelikult – mitte see, mida Hollywood näitab. Pekka Himanen (soome filosoof) kirjutatud "The Hacker Ethic" on just see raamat.

Milles seisneb häkkerieetika?

Himanen väidab, et häkkerieetika on Max Weberi "protestantliku eetika" tänapäevane alternatiiv. Kui protestantlik eetika rõhutas tööd kohustusena, siis häkkerieetika põhineb kirel (passion). Häkker ei tööta raha pärast – ta teeb, sest talle meeldib.

Seitse põhimõtet:

  1. Kirg – tee, mis sind köidab
  2. Vabadus – vali ise, mida teed
  3. Sotsiaalne väärtus – jaga teistega (open source)
  4. Avatusel – kood peab olema nähtav
  5. Tegevus – käed külge, mitte ainult rääkimine
  6. Hooliv suhtumine – kvaliteet loeb
  7. Loovus – uued lahendused

Seos kursusega

See raamat seostub otseselt nädala 9 (häkkerikultuur) ja nädala 15 (eetika) teemadega. Himanen näitab, et Linux ja vaba tarkvara pole ainult tehnoloogia – see on eetika ja eluviis.

Küberturbe loengutes kasutan seda raamatut, et seletada vahet:

  • White hat (eetiline häkker) vs black hat (kurjategija)
  • Hacker (looja) vs cracker (lõhkuja)

Kriitika

Raamat on idealistlik. Himanen kirjutab, et häkkerid töötavad kirest, mitte rahast – aga Google maksab inseneridele 200 000+ dollarit aastas. Open source pole enam ainult hobiprojekt – see on ärimudel (Red Hat, Canonical).

Samuti on raamat kirjutatud 2001 – enne Facebooki, krüptorahat, AI-d. Häkkerieetika on muutunud.

Soovitan kõigile IT-tudengitele. See on lühike (160 lk), loetav ja inspireeriv. Pärast seda mõistad, miks Linus Torvalds tegi Linuxi ja miks Richard Stallman võitleb vaba tarkvara eest.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal - Kolm IT-maailma nägu: Revolutsioon, ebaõnnestumine ja veidrus

 Alustan oma õpipäevikuga aines ICY0004 ja teen seda veidi ebatüüpilisest rollist – olen igapäevaselt IT-süsteemide eriala kutseõpetaja. See tähendab, et IT-eetika ja professionaalsuse küsimused pole minu jaoks ainult teoreetilised, vaid puutun sellega kokku igas loengus oma õpilasi juhendades. Selles postituses vaatangi IT-ajaloo noppeid läbi õpetaja prisma, keskendudes revolutsioonidele, põrumistele ja veidrustele. Revolutsioon: Internet ja TCP/IP (1969) Aastal 1969 toimus IT maailmas üks suurimaid revolutsioone, mil sai valmis esimene pakettsidevõrk nelja ülikooli vahel.. See pani aluse tänapäeva internetile, mis on ülemaailmseks arvutitevaheliseks suhtluseks asendamatu infrastruktuur. Peale seda ei olnud info nagu üks raamatukogu maailmas, kuhu pidi teadmiste omandamiseks füüsiliselt kohale minema. See sündmus muutis jäädavalt seda, kuidas me infot tarbime ja ka õpetame – teadmine muutus hajutatuks ja kättesaadavaks. Ajast ees ja põruja: Z3 (1941) Läbi ajaloo on loodud süsteem...
Lisateave

3. Nädal E-ITSPEA: Uus meedia

Eelmisel nädalal vaatasime, kuidas Internet tehniliselt sündis. Sel nädalal on teemaks uus meedia ja see, kuidas me seda täna kasutame. Minu jaoks tähendab uus meedia seda, et me pole enam lihtsalt passiivsed lehelugejad, vaid saame ise sisu luua, kommenteerida ja jagada. Seda nimetatakse ka Web 2.0 ajastuks – veebist on saanud platvorm, kus kõik saavad osaleda. Toon järgnevalt kaks näidet Eesti meediast: ühe hea ja ühe vähem õnnestunud näite. Hea näide: ERR (Eesti Rahvusringhääling)   ERR on suurepärane näide sellest, kuidas vana meedia (raadio ja tele) on uue meediaga hästi kohanenud. Nad ei kopeeri lihtsalt teksti, vaid pakuvad interaktiivset sisu: neil on podcastid, äpid ja sotsiaalmeedia sisu, mis on mõeldud just nooremale sihtgrupile. See ongi ristmeedia – üks uudis elab korraga teleris, veebis ja nutitelefonis. Lahja näide: Maakonnalehed (või kohalikud portaalid)   Teisel pool on aga paljud väikesed maakonnalehed, mis on uues meedias pigem 'lahjad'. Nende veebiversi...
Lisateave

2. Nädal E-ITSPEA : Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Selle nädala teema 'Arpanetist Facebookini' pani mind mõtlema, kui kiiresti on Interneti olemus ajas muutunud. Kui tänapäeva õpilaste jaoks on võrk justkui õhk, mida nad hingavad – loomulik ja märkamatu –, siis IT-õpetajana tean, et selle mugava pealispinna all peitub aastakümnete pikkune katsetuste ja protokollide rägastik. Selles postituses heidan pilgu kahele nähtusele, mis pärinevad ajast enne graafilise veebi sündi: üks, mis on jäänud vankumatult püsima, ja teine, mis on oma aja ära elanud ja areenilt lahkunud. Nähtus, mis püsib: E-post (Sündinud 1971) E-post on suurepärane näide tehnoloogiast, mis tekkis pooleldi kogemata andmevahetus "kõrvalproduktina", kuid on jäänud üheks olulisemaks teenuseks ja suhtlus viisidest internetist. Esimene e-post valmis aastal 1971 Ray Tomlinsoni poolt ning hiljem Ray pakkus selle ARPA -le, mis tegi läbimurde. Tänaseks on see süsteem olnud 55. aastat ning saavutanud väga suure edu, mis on muutunud asendamatuks - e-postiaddress v...
Lisateave