7. Nädal: GPL vs EULA vs BSD – Millise litsentsi valida?

Lugedes selle nädala materjale tarkvaralitsentsidest, jäin mõtlema, kui palju sõltub ühest paberitükist. IT-õpetajana näen, kuidas õpilased kirjutavad koodi, aga ei mõtle sellele, millise litsentsiga nad selle maailmaga jagavad. Kas see on nende oma? Kas keegi teine võib seda kasutada? Kas keegi võib sellest äri teha? Vaatame kolme populaarset valikut: ärivaraline EULA, vaba tarkvara GPL ja BSD litsents. Kumb sobib millal?

EULA: Kontrolli kõike, teeni maksimum

EULA (End User License Agreement) on klassikaline ärivara litsents, mida kasutab näiteks Microsoft. Materjal kirjeldab seda hästi: "väga hästi väljatuunitud litsenseerimissüsteem, mis minimeerib kasutaja õigused ja maksimeerib ettevõtte kasumi".

Eelised: Täielik kontroll. Keegi ei näe su koodi, keegi ei saa seda kopeerida ega muuta. Kui su projekt on ärisaladus (näiteks uudne algoritm), on EULA parim valik. Saad müüa litsentse, pakkuda toetust, teenida stabiilset kasumit.

Puudused: Suletud süsteem. Keegi ei aita sul vigu parandada, keegi ei täienda su koodi. IT-õpetajana näen, et õpilased kardavad suletud süsteeme – "Mis see teeb? Miks see ei tööta? Kust ma abi saan?" Microsoft on olnud edukas, kuid nagu materjal toob välja, on see tulnud ka hinnaga – monopolisüüdistused, brauserisõda, "Halloweeni dokumendid".

GPL: Vabadus koos kohustusega

GPL (GNU General Public License) on Richard Stallmani ja **FSF**i loodud litsents, mille moto on: "kopeeri, uuri, täienda ja anna edasi". Kõik on lubatud, aga üks reegel on: kui sa muudad GPL koodi, peab su versioon olema samuti GPL.

Eelised: Kogu maailm võib su projekti täiendada. Linux on selle parim näide – tuhandeid arendajaid, miljonid read koodi, kõik vabalt kättesaadav. GPL kaitseb sind ka nii, et keegi ei saa su tööd võtta ja sellest ärivara teha. See on "nakkav" – kõik tuletised peavad olema GPL. Seda nimetatakse **copyleft**iks.

Puudused: Jäikus. Kui keegi tahab su GPL koodi kasutada oma ärivaras, ei saa. GPL 3 lisas veel "tivoiseerimise" kaitse ja tarkvarapatentide vastased klauslid, mis tekitasid vaidlusi (isegi Linus Torvalds oli kriitikute hulgas).

BSD: Maksimumvabadus

BSD litsents on "ilma copyleftita" – see tähendab, et igaüks võib su koodi võtta, muuta ja isegi ärivaraks teha. Materjal märgib: "MS on kasutanud mitmeid BSD litsentsiga programme oma ärivara osadena".

Eelised: Absoluutne vabadus. Ettevõtted armastavad seda – nad saavad su koodi kasutada ilma muretsemata, et peavad oma koodi avaldama. BSD on ideaalne, kui tahad maksimaalset levikut ja ei muretse, kas keegi teenib sellega raha.

Puudused: Keegi võib su töö võtta, sellest äri teha ja sind ei mainita. Sa ei saa tagasi nõuda, et nad jagaksid parandusi.

Millal millist valida?

Lõpetuseks võib öelda, et valik sõltub eesmärgist. Kas tahad teenida? Vali EULA. Kas tahad, et su töö jääks vabaks? Vali GPL. Kas tahad maksimaalset levikut ja ei muretse kasumi pärast? Vali BSD. Õpetajana näen, et parim valik on see, mis vastab su väärtustele. Richard Stallman valis GPL, sest ta uskus vabasse tarkvarasse. Bill Gates valis EULA, sest ta uskus ärimudeli jätkusuutlikkusesse. Mõlemad olid õigel teel – lihtsalt erinevas suunas.

Kasutatud materjal:

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus. Kättesaadav: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_7:_Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal - Kolm IT-maailma nägu: Revolutsioon, ebaõnnestumine ja veidrus

 Alustan oma õpipäevikuga aines ICY0004 ja teen seda veidi ebatüüpilisest rollist – olen igapäevaselt IT-süsteemide eriala kutseõpetaja. See tähendab, et IT-eetika ja professionaalsuse küsimused pole minu jaoks ainult teoreetilised, vaid puutun sellega kokku igas loengus oma õpilasi juhendades. Selles postituses vaatangi IT-ajaloo noppeid läbi õpetaja prisma, keskendudes revolutsioonidele, põrumistele ja veidrustele. Revolutsioon: Internet ja TCP/IP (1969) Aastal 1969 toimus IT maailmas üks suurimaid revolutsioone, mil sai valmis esimene pakettsidevõrk nelja ülikooli vahel.. See pani aluse tänapäeva internetile, mis on ülemaailmseks arvutitevaheliseks suhtluseks asendamatu infrastruktuur. Peale seda ei olnud info nagu üks raamatukogu maailmas, kuhu pidi teadmiste omandamiseks füüsiliselt kohale minema. See sündmus muutis jäädavalt seda, kuidas me infot tarbime ja ka õpetame – teadmine muutus hajutatuks ja kättesaadavaks. Ajast ees ja põruja: Z3 (1941) Läbi ajaloo on loodud süsteem...
Lisateave

3. Nädal E-ITSPEA: Uus meedia

Eelmisel nädalal vaatasime, kuidas Internet tehniliselt sündis. Sel nädalal on teemaks uus meedia ja see, kuidas me seda täna kasutame. Minu jaoks tähendab uus meedia seda, et me pole enam lihtsalt passiivsed lehelugejad, vaid saame ise sisu luua, kommenteerida ja jagada. Seda nimetatakse ka Web 2.0 ajastuks – veebist on saanud platvorm, kus kõik saavad osaleda. Toon järgnevalt kaks näidet Eesti meediast: ühe hea ja ühe vähem õnnestunud näite. Hea näide: ERR (Eesti Rahvusringhääling)   ERR on suurepärane näide sellest, kuidas vana meedia (raadio ja tele) on uue meediaga hästi kohanenud. Nad ei kopeeri lihtsalt teksti, vaid pakuvad interaktiivset sisu: neil on podcastid, äpid ja sotsiaalmeedia sisu, mis on mõeldud just nooremale sihtgrupile. See ongi ristmeedia – üks uudis elab korraga teleris, veebis ja nutitelefonis. Lahja näide: Maakonnalehed (või kohalikud portaalid)   Teisel pool on aga paljud väikesed maakonnalehed, mis on uues meedias pigem 'lahjad'. Nende veebiversi...
Lisateave

2. Nädal E-ITSPEA : Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Selle nädala teema 'Arpanetist Facebookini' pani mind mõtlema, kui kiiresti on Interneti olemus ajas muutunud. Kui tänapäeva õpilaste jaoks on võrk justkui õhk, mida nad hingavad – loomulik ja märkamatu –, siis IT-õpetajana tean, et selle mugava pealispinna all peitub aastakümnete pikkune katsetuste ja protokollide rägastik. Selles postituses heidan pilgu kahele nähtusele, mis pärinevad ajast enne graafilise veebi sündi: üks, mis on jäänud vankumatult püsima, ja teine, mis on oma aja ära elanud ja areenilt lahkunud. Nähtus, mis püsib: E-post (Sündinud 1971) E-post on suurepärane näide tehnoloogiast, mis tekkis pooleldi kogemata andmevahetus "kõrvalproduktina", kuid on jäänud üheks olulisemaks teenuseks ja suhtlus viisidest internetist. Esimene e-post valmis aastal 1971 Ray Tomlinsoni poolt ning hiljem Ray pakkus selle ARPA -le, mis tegi läbimurde. Tänaseks on see süsteem olnud 55. aastat ning saavutanud väga suure edu, mis on muutunud asendamatuks - e-postiaddress v...
Lisateave