5. Nädal: Netikett 2026 – Mis Virginia Shea õpetusest kehtib?

Kui vaatan oma õpilasi, näen pidevat nutitelefoni vahtimist. Discord, Instagram, TikTok – nad suhtlevad rohkem kui kunagi varem. Aga kas keegi teab, mis on netikett? Virginia Shea kirjutas 1997. aastal raamatu "Netiquette", kus ta tõi välja 10 käsku võrgusuhtluseks. Peaaegu 30 aastat hiljem on mõned neist muutunud tähtsamaks, teised aga kaotanud tähtsuse.

Tähtsamaks muutunud: "Austa teiste inimeste privaatsust"

1990-ndatel tähendas see käsk lihtsat reeglit: ära vaata teise E-postkasti, ära sordi võõraste failides. Täna on privaatsus muutunud palju keerulisemaks küsimuseks. IT-õpetajana näen seda iga päev – õpilased postitavad TikToki videoid, kus nad tantsivad ja naeravad, aga nad ei mõtle sellele, et need videod jäävad sinna igaveseks. Nad ei küsi, kas neil on õigus teiste inimeste nägusid sinna filmi panna. Screenshot'id liiguvad läbi Discordi kanalite – kellegi eravestlus muutub hetkega avalikuks.

Nagu Shea ise kirjutas: "Kellelgi ei tule naljalt pähe sorida teise inimese riidekapis või lauasahtlis, teise E-postkasti vaatamine aga ei tundugi erilise pahateona". Täna on see probleem võimendunud – me ei vaata enam lihtsalt teise postkasti, vaid kõik vaatavad kõike. Privaatsus algab sinust endast – mida sa postitad, millist infot sa jagad.

Kaotanud tähtsuse: "Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust"

1990-ndatel oli see käsk praktiline: "Iga võrgukodaniku kohuseks oleks üldjuhul hoolitseda, et tema poolt võrku läkitatav ei oleks lugejate jaoks ajaraiskamine. Tühja jutu jaoks on võrgus omad paigad." Lisaks oli probleem võrguühenduses – iga suur fail võis võtta minuteid või tunde alla laadida.

Täna? Meil on 5G ja piiramatu andmeside. Keegi ei muretse enam selle pärast, et keegi saadab suure video. Võrk on muutunud nii kiireks, et selle üle pole mõtet muretseda. Aga paradoks on see – kuigi võrk on kiire, oleme meie muutunud aeglasemaks. Uus probleem ei ole enam võrguühendus, vaid tähelepanu. Doom scrolling on muutunud uueks ajaraiskamiseks. Me ei raiska enam teiste võrguühendust, vaid oma aega.

Lõpetuseks võib öelda, et netiketi põhimõte ei ole muutunud: "Ole inimene". Kanalid muutuvad, tehnoloogia areneb, aga viisakus ja austus peavad jääma. Mu õpilased peavad õppima, et iga sõnum, pilt või kommentaar on märgiks sellest, kes nad on – mitte ainult täna, vaid ka 10 aastat hiljem, kui Google neid otsib.

Kasutatud materjal:

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest. Kättesaadav: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_5:_Tarzan_suurlinnas:_võrgusuhtluse_eripäradest

Shea, Virginia (1997). Netiquette. Albion Books. Kättesaadav: http://albion.com/netiquette/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal - Kolm IT-maailma nägu: Revolutsioon, ebaõnnestumine ja veidrus

 Alustan oma õpipäevikuga aines ICY0004 ja teen seda veidi ebatüüpilisest rollist – olen igapäevaselt IT-süsteemide eriala kutseõpetaja. See tähendab, et IT-eetika ja professionaalsuse küsimused pole minu jaoks ainult teoreetilised, vaid puutun sellega kokku igas loengus oma õpilasi juhendades. Selles postituses vaatangi IT-ajaloo noppeid läbi õpetaja prisma, keskendudes revolutsioonidele, põrumistele ja veidrustele. Revolutsioon: Internet ja TCP/IP (1969) Aastal 1969 toimus IT maailmas üks suurimaid revolutsioone, mil sai valmis esimene pakettsidevõrk nelja ülikooli vahel.. See pani aluse tänapäeva internetile, mis on ülemaailmseks arvutitevaheliseks suhtluseks asendamatu infrastruktuur. Peale seda ei olnud info nagu üks raamatukogu maailmas, kuhu pidi teadmiste omandamiseks füüsiliselt kohale minema. See sündmus muutis jäädavalt seda, kuidas me infot tarbime ja ka õpetame – teadmine muutus hajutatuks ja kättesaadavaks. Ajast ees ja põruja: Z3 (1941) Läbi ajaloo on loodud süsteem...
Lisateave

3. Nädal E-ITSPEA: Uus meedia

Eelmisel nädalal vaatasime, kuidas Internet tehniliselt sündis. Sel nädalal on teemaks uus meedia ja see, kuidas me seda täna kasutame. Minu jaoks tähendab uus meedia seda, et me pole enam lihtsalt passiivsed lehelugejad, vaid saame ise sisu luua, kommenteerida ja jagada. Seda nimetatakse ka Web 2.0 ajastuks – veebist on saanud platvorm, kus kõik saavad osaleda. Toon järgnevalt kaks näidet Eesti meediast: ühe hea ja ühe vähem õnnestunud näite. Hea näide: ERR (Eesti Rahvusringhääling)   ERR on suurepärane näide sellest, kuidas vana meedia (raadio ja tele) on uue meediaga hästi kohanenud. Nad ei kopeeri lihtsalt teksti, vaid pakuvad interaktiivset sisu: neil on podcastid, äpid ja sotsiaalmeedia sisu, mis on mõeldud just nooremale sihtgrupile. See ongi ristmeedia – üks uudis elab korraga teleris, veebis ja nutitelefonis. Lahja näide: Maakonnalehed (või kohalikud portaalid)   Teisel pool on aga paljud väikesed maakonnalehed, mis on uues meedias pigem 'lahjad'. Nende veebiversi...
Lisateave

2. Nädal E-ITSPEA : Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Selle nädala teema 'Arpanetist Facebookini' pani mind mõtlema, kui kiiresti on Interneti olemus ajas muutunud. Kui tänapäeva õpilaste jaoks on võrk justkui õhk, mida nad hingavad – loomulik ja märkamatu –, siis IT-õpetajana tean, et selle mugava pealispinna all peitub aastakümnete pikkune katsetuste ja protokollide rägastik. Selles postituses heidan pilgu kahele nähtusele, mis pärinevad ajast enne graafilise veebi sündi: üks, mis on jäänud vankumatult püsima, ja teine, mis on oma aja ära elanud ja areenilt lahkunud. Nähtus, mis püsib: E-post (Sündinud 1971) E-post on suurepärane näide tehnoloogiast, mis tekkis pooleldi kogemata andmevahetus "kõrvalproduktina", kuid on jäänud üheks olulisemaks teenuseks ja suhtlus viisidest internetist. Esimene e-post valmis aastal 1971 Ray Tomlinsoni poolt ning hiljem Ray pakkus selle ARPA -le, mis tegi läbimurde. Tänaseks on see süsteem olnud 55. aastat ning saavutanud väga suure edu, mis on muutunud asendamatuks - e-postiaddress v...
Lisateave