4. Nädal E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Lugedes selle nädala materjale info- ja võrguühiskonnast, jäin pikalt vaatama ühte tabelit. Paul Redmond ja Charles Handy on välja toonud drastilise muutuse selles, kuidas me tööd ja karjääri mõistame. IT-õpetajana on see minu jaoks eksistentsiaalne küsimus: kas meie haridussüsteem on ikka veel kinni "tööstusajastu" mudelis, samal ajal kui ühiskond on ammu liikunud võrgustunud mudelisse?

Vana vs Uus reaalsus Materjal toob välja selge kontrasti, mis iseloomustab üleminekut infoühiskonda:

TraditsioonilineTulevik
SelgusHägusus, mitmekesisus
TööandjaKlient
Tööülesanne (job)Väärtuse lisamine
KarjäärPortfoolio
EdutamineIsiksuse areng
KraadiõpeElukestev õpe
Tabel: Traditsioonilise ja tuleviku ühiskonna võrdlus. Allikas: E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

See tabel on hirmutav ja vabastav korraga. Kui varem tähendas edu seda, et said "kraadi kätte" ja "tööle", siis võrguühiskonnas loeb portfoolio – mida sa tegelikult teha oskad ja millist väärtust luua suudad.

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis 

Kuid see uus vabadus toob kaasa uued ohud. Shoshana Zuboff kirjeldab jälgimiskapitalismi, kus meie digitaalne käitumine on muutunud tooraineks, mida müüakse ja ostetakse. Eestis tunneme seda iga päev: alates sotsiaalmeediast kuni suurte poekettide isikustatud pakkumisteni. Me oleme justkui Mark Andrejevici kirjeldatud digiaedikus (ingl digital enclosure) – keskkonnas, kus iga meie liigutus on salvestatav ja kontrollitav. Avalikes e-teenustes on see mugav, kuid sotsiaalmeedias tähendab see, et oleme lükatud "mullidesse", mis piiravad meie maailmapilti.

Tulevikustsenaariumid Vaadates aastasse 2025 ja edasi, näen kahte teed:

  • Must stsenaarium: Digiaedik muutub täielikuks. Riiklikud teenused ja ärilised huvid põimuvad nii tihedalt, et anonüümsus kaob. Tekib olukord, kus "valesti" käitumine või ebasobiv digitaalne jälg piirab ligipääsu teenustele või tööturule.

  • Valge stsenaarium: Eesti suudab säilitada tasakaalu. Meil on tugev andmekaitse ja teadlikud kodanikud. Arendatakse lahendusi, mis annavad kontrolli andmete üle tagasi inimesele, lõhkudes suured kommertsiaalsed "aedikud".

Lõpetuseks küsin Pekka Himaneni eeskujul: kas me elame selleks, et töötada, või töötame selleks, et elada?. Infoühiskond peaks andma meile vabaduse (Himaneni "häkkerieetika" – töö kui kirg), mitte muutma meid 24/7 jälgitavateks orjadeks. Õpetajana on minu roll aidata õpilastel see digiaedik ära tunda ja õpetada neile, kuidas selles säilitada oma vabadus ja kriitiline meel.

Kasutatud materjal:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal - Kolm IT-maailma nägu: Revolutsioon, ebaõnnestumine ja veidrus

 Alustan oma õpipäevikuga aines ICY0004 ja teen seda veidi ebatüüpilisest rollist – olen igapäevaselt IT-süsteemide eriala kutseõpetaja. See tähendab, et IT-eetika ja professionaalsuse küsimused pole minu jaoks ainult teoreetilised, vaid puutun sellega kokku igas loengus oma õpilasi juhendades. Selles postituses vaatangi IT-ajaloo noppeid läbi õpetaja prisma, keskendudes revolutsioonidele, põrumistele ja veidrustele. Revolutsioon: Internet ja TCP/IP (1969) Aastal 1969 toimus IT maailmas üks suurimaid revolutsioone, mil sai valmis esimene pakettsidevõrk nelja ülikooli vahel.. See pani aluse tänapäeva internetile, mis on ülemaailmseks arvutitevaheliseks suhtluseks asendamatu infrastruktuur. Peale seda ei olnud info nagu üks raamatukogu maailmas, kuhu pidi teadmiste omandamiseks füüsiliselt kohale minema. See sündmus muutis jäädavalt seda, kuidas me infot tarbime ja ka õpetame – teadmine muutus hajutatuks ja kättesaadavaks. Ajast ees ja põruja: Z3 (1941) Läbi ajaloo on loodud süsteem...
Lisateave

3. Nädal E-ITSPEA: Uus meedia

Eelmisel nädalal vaatasime, kuidas Internet tehniliselt sündis. Sel nädalal on teemaks uus meedia ja see, kuidas me seda täna kasutame. Minu jaoks tähendab uus meedia seda, et me pole enam lihtsalt passiivsed lehelugejad, vaid saame ise sisu luua, kommenteerida ja jagada. Seda nimetatakse ka Web 2.0 ajastuks – veebist on saanud platvorm, kus kõik saavad osaleda. Toon järgnevalt kaks näidet Eesti meediast: ühe hea ja ühe vähem õnnestunud näite. Hea näide: ERR (Eesti Rahvusringhääling)   ERR on suurepärane näide sellest, kuidas vana meedia (raadio ja tele) on uue meediaga hästi kohanenud. Nad ei kopeeri lihtsalt teksti, vaid pakuvad interaktiivset sisu: neil on podcastid, äpid ja sotsiaalmeedia sisu, mis on mõeldud just nooremale sihtgrupile. See ongi ristmeedia – üks uudis elab korraga teleris, veebis ja nutitelefonis. Lahja näide: Maakonnalehed (või kohalikud portaalid)   Teisel pool on aga paljud väikesed maakonnalehed, mis on uues meedias pigem 'lahjad'. Nende veebiversi...
Lisateave

2. Nädal E-ITSPEA : Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Selle nädala teema 'Arpanetist Facebookini' pani mind mõtlema, kui kiiresti on Interneti olemus ajas muutunud. Kui tänapäeva õpilaste jaoks on võrk justkui õhk, mida nad hingavad – loomulik ja märkamatu –, siis IT-õpetajana tean, et selle mugava pealispinna all peitub aastakümnete pikkune katsetuste ja protokollide rägastik. Selles postituses heidan pilgu kahele nähtusele, mis pärinevad ajast enne graafilise veebi sündi: üks, mis on jäänud vankumatult püsima, ja teine, mis on oma aja ära elanud ja areenilt lahkunud. Nähtus, mis püsib: E-post (Sündinud 1971) E-post on suurepärane näide tehnoloogiast, mis tekkis pooleldi kogemata andmevahetus "kõrvalproduktina", kuid on jäänud üheks olulisemaks teenuseks ja suhtlus viisidest internetist. Esimene e-post valmis aastal 1971 Ray Tomlinsoni poolt ning hiljem Ray pakkus selle ARPA -le, mis tegi läbimurde. Tänaseks on see süsteem olnud 55. aastat ning saavutanud väga suure edu, mis on muutunud asendamatuks - e-postiaddress v...
Lisateave