15. Nädal: Kas AI on a priori ebaeetiline?

IT-õpetajana pean regulaarselt küberturbe ja eetika loenguid. Üks küsimus, mida õpilased sageli küsivad: "Kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline?"

Minu vastus: Ei. Tehnoloogia on tööriist. Probleem on selles, kuidas me seda kasutame.

Näide: Tehisintellekt (AI)

Tehisintellekt on hea näide tehnoloogiast, mida peetakse sageli kas "päästjaks" või "hävitajaks". Tehnofiilid näevad AI-s lahendust kõigile probleemidele. Tehnofoobid näevad Terminator-stsenaariumi.

Mõlemad on valed.

AI positiivsed kasutused:

  • Meditsiin: AI avastab vähki varem kui inimene
  • Haridus: Personaalsed õppevahendid igale õpilasele
  • Ligipääsetavus: Ekraanilugejad pimedate jaoks

Juhendamisel olev lõputöö (Alzheimeri patsiendi tugilahendus) kasutab AI-d hoolduse toetamiseks – eetiliselt disainitud, privaatsust austav.

AI negatiivsed kasutused:

  • Deepfake'id: Vale videosisu poliitikute kohta
  • Näotuvastus: Massiline jälgimine (Hiina Social Credit System)
  • Kallutatud algoritmid: AI diskrimineerib rassi või soo järgi

Sama tehnoloogia – kaks täiesti erinevat tulemust.

Herman Tavani ja "moraalne läbipaistvus"

Herman Tavani kirjeldab kübereetika raamatus kolme tasandit:

  1. Läbipaistev – kasutaja mõistab tehnoloogiat JA eetikat (nt telefon)
  2. Läbipaistmatu, tuntud – mõistab tehnoloogiat, ei pruugi tajuda eetikat (nt Google)
  3. Läbipaistmatu, tundmatu – ei taju moraalseid valikuid (nt IoT, nutistu)

AI on täna enamikule inimestele tase 3 – nad ei tea, kuidas see töötab EGA millised eetilised valikud on sisse ehitatud.

Miks see on ohtlik?

Loengutes kasutan näidet: tuumajõud.

  • Manhattan Project (1940-ndad) → pomm → Hiroshima
  • Tuumaelektrijaamad → elekter miljonitele

Sama tehnoloogia. Erinevad valikud.

Probleem pole tuumareaktoris. Probleem on selles, kes otsustab ja milleks seda kasutatakse.

Kokkuvõte

Tehnoloogia pole a priori eetiline ega ebaeetiline. See on neutraalne tööriist.

Eetilised küsimused tekivad, kui me küsime:

  • Kes seda kasutab?
  • Kuidas seda kasutatakse?
  • Kellele see kasu toob?
  • Kellele see kahju teeb?

Michael J. Quinn kirjeldab raamatus "Ethics for the Information Age" erinevaid eetilisi lähenemisi – utilitarism (maksimaalne kasu kõigile), kantiaanlus (kohtle teisi eesmärgina, mitte vahendina), ühiskondlik leping (reeglid, mis kõigile mõistlikud).

Kõik need lähenemised rakenduvad kasutusele, mitte tehnoloogiale endale.

Õppetund: AI pole halb. Deepfake on halb. Ekraanilugeja on hea. Mõlemad kasutavad AI-d. Eetika pole tehnoloogias – see on valikutes.

Kasutatud materjal:

E-ITSPEA 15: Eetika ja IT - https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_15

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. Nädal - Kolm IT-maailma nägu: Revolutsioon, ebaõnnestumine ja veidrus

 Alustan oma õpipäevikuga aines ICY0004 ja teen seda veidi ebatüüpilisest rollist – olen igapäevaselt IT-süsteemide eriala kutseõpetaja. See tähendab, et IT-eetika ja professionaalsuse küsimused pole minu jaoks ainult teoreetilised, vaid puutun sellega kokku igas loengus oma õpilasi juhendades. Selles postituses vaatangi IT-ajaloo noppeid läbi õpetaja prisma, keskendudes revolutsioonidele, põrumistele ja veidrustele. Revolutsioon: Internet ja TCP/IP (1969) Aastal 1969 toimus IT maailmas üks suurimaid revolutsioone, mil sai valmis esimene pakettsidevõrk nelja ülikooli vahel.. See pani aluse tänapäeva internetile, mis on ülemaailmseks arvutitevaheliseks suhtluseks asendamatu infrastruktuur. Peale seda ei olnud info nagu üks raamatukogu maailmas, kuhu pidi teadmiste omandamiseks füüsiliselt kohale minema. See sündmus muutis jäädavalt seda, kuidas me infot tarbime ja ka õpetame – teadmine muutus hajutatuks ja kättesaadavaks. Ajast ees ja põruja: Z3 (1941) Läbi ajaloo on loodud süsteem...
Lisateave

3. Nädal E-ITSPEA: Uus meedia

Eelmisel nädalal vaatasime, kuidas Internet tehniliselt sündis. Sel nädalal on teemaks uus meedia ja see, kuidas me seda täna kasutame. Minu jaoks tähendab uus meedia seda, et me pole enam lihtsalt passiivsed lehelugejad, vaid saame ise sisu luua, kommenteerida ja jagada. Seda nimetatakse ka Web 2.0 ajastuks – veebist on saanud platvorm, kus kõik saavad osaleda. Toon järgnevalt kaks näidet Eesti meediast: ühe hea ja ühe vähem õnnestunud näite. Hea näide: ERR (Eesti Rahvusringhääling)   ERR on suurepärane näide sellest, kuidas vana meedia (raadio ja tele) on uue meediaga hästi kohanenud. Nad ei kopeeri lihtsalt teksti, vaid pakuvad interaktiivset sisu: neil on podcastid, äpid ja sotsiaalmeedia sisu, mis on mõeldud just nooremale sihtgrupile. See ongi ristmeedia – üks uudis elab korraga teleris, veebis ja nutitelefonis. Lahja näide: Maakonnalehed (või kohalikud portaalid)   Teisel pool on aga paljud väikesed maakonnalehed, mis on uues meedias pigem 'lahjad'. Nende veebiversi...
Lisateave

2. Nädal E-ITSPEA : Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Selle nädala teema 'Arpanetist Facebookini' pani mind mõtlema, kui kiiresti on Interneti olemus ajas muutunud. Kui tänapäeva õpilaste jaoks on võrk justkui õhk, mida nad hingavad – loomulik ja märkamatu –, siis IT-õpetajana tean, et selle mugava pealispinna all peitub aastakümnete pikkune katsetuste ja protokollide rägastik. Selles postituses heidan pilgu kahele nähtusele, mis pärinevad ajast enne graafilise veebi sündi: üks, mis on jäänud vankumatult püsima, ja teine, mis on oma aja ära elanud ja areenilt lahkunud. Nähtus, mis püsib: E-post (Sündinud 1971) E-post on suurepärane näide tehnoloogiast, mis tekkis pooleldi kogemata andmevahetus "kõrvalproduktina", kuid on jäänud üheks olulisemaks teenuseks ja suhtlus viisidest internetist. Esimene e-post valmis aastal 1971 Ray Tomlinsoni poolt ning hiljem Ray pakkus selle ARPA -le, mis tegi läbimurde. Tänaseks on see süsteem olnud 55. aastat ning saavutanud väga suure edu, mis on muutunud asendamatuks - e-postiaddress v...
Lisateave